Sunday, September 16, 2012

Sefiir.

Ilmselt üritan ma oma blogi teha populaarseks millegi uue ja originaalsega. Köh-köh. Ühesõnaga jah, ma kirjutan teile jälle Eesti keeles ja seda seekord ühel väga lihtsal põhjusel: Je ne sais pas ce que "Sefiir" on inglise keeles. Ergo, postitus tuuakse teile eesti keeles.

Igatahes rassisin mina nädalavahetusel köögis kuna mu emal on täna sünnipäev. Tulemus on selline (Ja olgu ära märgitud, et mind pole kunagi tortide kaunistamises osav olemises süüdistatud)

Igatahes kuna ma olen laisk inimene ja ei viitsi üldse üldse üldse ajalugu õppida hetkel, siis ma mõtlesin et ma töötan oma selle aasta eesmärgi nimel: saada rohkem postitusi aasta peale kokku kui eelmine aasta. Eks me näe, ma olen septembris ja augustis päris aktiivne olnud. Igatahes võite arvestada, et kui ma jätkan selle eesmärgi poole püüdlemisega, siis tõenäoliselt saavad need küpsetuspostitused normiks. Vabandan ette ära juba. Ilmselt jätkan ma seda multikeelset jama millega alustanud olen. Kokandus eesti keeles ja muu jura inglise keeles. Või äkki muudan terve blogi eestikeelseks? hmm....

Igatahes. Sefiir. Sefiiriga on asi nii, et kui otsida selle retsepti siis leiad sa mingi 100 erinevat, kõigil üldised koostisained samad, lihtsalt kogused radikaalselt erinevad. Mina võtsin siis ühe suvalise aluseks ning hakkasin seda katse-eksitusmeetodil kohandama endale sobivaks. Ma mainisin vist oma esimesi katsetusi ka ühes juulikuises postituses.

Minu retsept siis, detailsete kirjeldustega.

Sefiir

Vaja läheb


3 munavalget
300g suhkurt
0.75 dl haput mahla
1tl sidrunhapet
0.5 - 1 tl želatiini

Töökäik

1. Suhkurust, mahlast ja sidrunhappest peaks välja keetma siirupi aga selleks, et seda teha, tasub kõigepealt moodustada vesivann. Niisama otse pliidirauale pannes kipub suhkur kõrbema, mitte sulama. Täida mingsugune suurem pott veega (nii palju, et kui sa väiksema poti koostisainetega sinna sisse paned, siis vesi üle ääre ei hakka tulema) ning seal sees hoia väiksemat potti, milles keeda siirup valmis. Kuna siirup peab olema ikka võimalikult kuum, võib selle isegi keema lasta. Valmis on ta igatahes siis, kui ta hakkab juba selliseks ilusaks ühtlaseks minema ja ta on nii vedel, et teda saab niristada. Suhkurt on ikka näha, seda täiesti ära sulatada ei saagi.

2. Samal ajal kui siirup tulel lahustub, hakka mune vahustama. Kõige parem on sefiiri kellegagi koos teha, üks saab valvata siirupit sel ajal kui teine vahustab. Üksi hakkab asi jamaks minema just selle niristamise ajal. Munavalged aja ikka päris korralikult vahtu, kuigi täiesti kõvat vahtu veel mõtet teha ei ole.

3. Kogu selle värgi kõrvalt leie aega eraldada kuskile tassi sisse umbes 1tl želatiini (2-3 lehte, kui sa lehtželatiini kasutad) ning lisa sinna täpselt nii palju vett, et želatiin enam-vähem veega kaetud on (mitte rohkem kui 1-2 supilusikatäit). Selle želatiinihulgaga saab sellise tordikatteks sobiva tugevusega želatiini. Kui sa tahad korvikesi teha või tordile mingisuguseid erilisi konstruktsioone teha, pane želatiini ikka julgelt rohkem. Jäta pulber või graanulid või lehed või misiganes sul on seisma.

4. Kui siirup tundub olevat valmis ja munad vahtu löödud, haara kuum siirup otse tulelt ning nirista seda ettevaatlikult munavahu hulka, ise samal ajal koguaeg segades. Idee on, et kuum siirup "küpsetab" munavahtu sel ajal kui sa vahustad. Kui algselt tundus vahtu vähe siis siirup kahekordistab seda kindlasti.

5. Kalla vees paisunud želatiin kastrulisse ja sulata sama kuuma veevanni sees ära, milles sa eelnevalt siirupit tegid. Otse tulel on nii väikest želatiinikogust keeruline sulatada. Nirista ka see vahustamise ajal sefiiri hulka. Tegelikult võib kogu selle želatiiniga jamamise vahele jätta, olen isegi näinud kommentaare, et želatiin rikub sefiiri maitset, aga seda kuidas sefiir tahkeks muuta ilma želatiiniga, pead ise katsetama, mina maitseerinevusi ei tunne. Hoiatuseks, et kui sa ei vahusta samal ajal kui sa želatiini vahu sisse niristad, siis see tõmbub jube kiiresti klompi ning asi läheb nässu.

6. Sefiir ise on nüüd valmis! Tortite ja korvikeste sisse panemiseks peab pisut ootama, aga mitte rohkem kui 20-30 minutit, kuna kui sa kohe hakkad vormima, vajub see enne tahenemist laiali, kui sa aga liiga kaua ootad, läheb see liiga tahedaks ning jälle on keeruline vormida. Või nii ma originaalretseptist lugesin, ise pole proovinud, enamasti saab sefiir söödud enne kui sellest midagi teha saab.

Ma tean, et see sein teksti näeb ikka korralikult hirmutav välja, ma olin isegi alguses originaalretsepti nähes skeptiline aga kui sa korra läbi teinud oled selle tsirkuse, siis ega ta enam niiväga keeruline ei ole küll. Sain isegi üksi tehes hakkama.

Meeles peab aga pidama seda:

  • Värvilise sefiiri saamiseks kasuta mahla asemel siirupit
  • Valget sefiiri saab, kui asendad mahla või siirupi veega.
  • Mida rohkem sidrunhapet, seda hapum sefiir
  • Želatiinikogus oleneb täiesti sellest, mida sa kasutad. Kiirestilahustuvad valget pulbrit läheb kõige vähem, neid natuke suuremaid kollakaid graanuleid läheb kuskil 1-1,5 teelusikatäit ning lehti läheb kõige rohkem.
  • Kõige õhulisem jääb sefiir siis, kui sa pärast želatiini ja siirupi lisamist ka käsitsi hästi hoolikalt läbi klopid.
  • Kui sul on raskusi suhkru lahustamisega, kasuta tuhksuhkurt. Köögikaalu puudumisel jäta meelde, et tuhksuhkru mõõtmisel üldiselt 60g = 1dl.
Ma ilmselt natuke teen hookuspookust ning lisan sidebarile oma retseptide kogumiku ka.

-Kels

2 comments:

  1. Sõnastik nagu ütleks zephyr, aga samas seda sõna googeldades on tulemuseks ainult tsiklipildid :D "Zephyr cake" annab siiski mõnevõrra parema tulemuse.

    ReplyDelete
  2. I'll just stick to estonian.
    It was actually really really nice to write in it for a change :P

    ReplyDelete